Oahpahus

Mo lihkostuvvat ekonomiijain

Ollu nuorat fárrejit sierra maŋŋil joatkkaskuvlla. Muhtumat fárrejit go áigot studeret, go leat barggus ja háliidit sierra ássat. Earát háliidat fas orrut guhkebuš ruovttus ovdal go fárrejit.

Beroškeahttá das maid vállješ, de dárbbaša oahpásmuvvat persovnnalaš ekonomiijii lassin dasa maid skuvllas oahppá.

Máŋgasiidda sáhttá leat lossat beassat viessomárkanii. Gažaldat lea, galgágo láigohit dahje oamastit? Mii gánnáha oanehis ja guhkes áiggi vuollai?

Dasto bohtet máŋgasat várra háhkat biilla, muhtumat ožžot kredihttakoartta ja earát fas váldet geavahusloana.

Muhtimat šluđut mákset rehkegiid ja oažžut inkásso gáibádusa.

Dán neahttabáikki ulbmil lea addit geavaheaddjái oahpásmuvvama persovnnalaš ekonomiijai. Viidáseappot doaibmá neahttabáiki maiddái diehtobuvttus vai buoremus vejolaš ekonomalaš mearrádusat dahkkojuvvojit.

Muhtumat dáidet oaivvildit ahte muhtun fáttát leat beare viidát, ja earát fas oaivvildit ahte muhtun fáttáid livččii sáhttán gieđahallat vuđoleappot. Beroškeahttá das lea dát neahttabáiki jurddašuvvon veahkkereaidun.

Lea dehálaš muitit ahte muhtin dain ekonomalaš mearrádusain, maid dál dagat, sáhttet addit váikkuhusat guhkit áigái ovddasguvlui, mii guoská ruhtadillái ja doaibmanfriddjavuhtii.

Danin lea dehálaš ráhkkanit nu bures go vejolaš daid válljenvejolašvuođaide mat leat.

Roger Loen
ođđajagimánnu 2024.